Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Oma vanemahüvitisele õiguse lõppemise päeva saate teada, kui sisestate kalkulaatorisse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäeva.

Sellest perioodist on 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkus ning 435 päeva vanemahüvitis.

Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega ja sünnitushüvitist makstakse lühemat aega, ei maksta sellevõrra pikemalt vanemahüvitist.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2011 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2010. aasta tulude alusel, jagatakse 2010. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2011 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2012, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2011. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud. 

Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2011. aastal on 278,02 eurot.

Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla alampalga, makstakse vanemahüvitist alampalga määras. 2011. aasta alampalk on 278,02 eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2011. a vanemahüvitise ülempiiriks on 2 157,03 eurot.

Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui alampalga suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb või jääb töötasu põhjal määratud hüvitis alla alampalga suuruse, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue alampalga määras.

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 883/04. Määruse kohaselt arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st  eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

Näiteks töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 766,94 eurot. Eeldatakse, et 766,94 eurost kuutulu teenis vanem ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 766,94 / 12 = 639,12 eurot.

Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.

Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.

Alates 1. septembrist 2007 on õigus vanemahüvitisele lapse isal, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest. Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb pensioniametile esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle lõpetamise kohta.  Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel ning kinnitada, et on nõus hüvitise maksmisega isale.

Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti pensioniametisse, kuhu esitatakse avaldus. Kaasa tuleb võtta pass või ID kaart ja lapse sünnitunnistus.

Iga kalendriaasta esimesel kahel kuul on taotlejal vaja esitada TSM vorm makstud sotsiaalmaksu kohta. Pensioniametid saavad üldjuhul vajaminevad andmed erinevatest andmebaasidest, kuid kuna andmed sotsiaalmaksu kohta laekuvad hilinemisega, vajatakse aasta esimestel kuudel TSM vormi tööandjalt. Selle võib saata ka posti teel või edastada elektrooniliselt.

Vanemahüvitist saab taotleda elektrooniliselt kodanikuportaali kaudu.

Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: jaanuarikuu hüvitise väljamakse tehakse veebruaris jne. Hilisemal taotlemisel makstakse hüvitis välja tagantjärgi, kuid mitte rohkem kui 6 viimase kuu eest.

Vanemahüvitis, töötamine ning tulu saamine vanemahüvitise maksmise perioodil

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui saadud tulu ületab hüvitise määra, siis vähendatakse vastava kuu hüvitist. Hüvitise vähendamine tulu olemasolul on põhjendatud seaduse eesmärgiga säilitada vanemale eelmise kalendriaasta sissetulek. Tulu hulka kuuluvad kõik tööandja poolt makstud summad sh preemiad, puhkusetasud jms.

Kui saadud brutotulu jääb alla hüvitise määra e 278,02 eurot kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 278,02 eurose kuu tulu puhul vähendatakse hüvitist. Uus hüvitis = (hüvitis + tulu – hüvitise määr) / 1,2 – (tulu – hüvitise määr). Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab viiekordse hüvitise määra e 1 390,1 eurot kuus.

Tulu saamise korral tuleb sellest teavitada pensioniametit igal kuul, mil tulu saadi. Kui pensioniametit tulu saamisest ei teavitata, tehakse hüvitisesaajale ettekirjutus vanemahüvitise tagasimaksmiseks, kuna andmed tulude kohta saab pensioniamet hiljem Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Pensioniametil on õigus rakendada ka sunniraha määramist.

Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

• Esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul varasemalt teenitud tulu osas;
• Viimasel hüvitise maksmise kalendrikuul peale hüvitise maksmise lõppemist teenitud tulu osas;
• Tööandja süülise e seadusvastase käitumise tõttu hiljem väljamakstud töötasu osas;
• Töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse hüvitise saamise korral;
• Tulu teenimisel füüsilisest isikutest ettevõtjana.

Vanemahüvitise seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui ühe lapse eest on vanemale hüvitist makstud ning järgmine laps sünnib alla 2 ja poole aastase vahega ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel.

Varasemat hüvitist saav vanem, kellel on õigus sünnitushüvitisele, saab taotleda alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimise.

Vanemahüvitise kohta saab lugeda ka Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt.

Vanemahüvitise seadus

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamise kord 

Eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuandmete alusel Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse kinnitamine 2011. aastaks

Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamise kord

Allikas: www.sm.ee