Perega vabal ajal
Ringhäälingumuuseumi tõsised mängud õpetavad (0)
„Üks õpetaja põhjendas Türi ja meie muuseumi külastamist oma õpilastega nii, et küllap lapsed oma elus Tartusse ja Tallinna ikka satuvad, aga Türile võibolla mitte,“ jagas Juhan Sihver oma rohkeid kogemusi.
Muuseum rajati pärast Tallinna ja Haapsalu kaalumist just Türile, sest see on Eesti Ringhäälingu ajalooga tihedalt seotud – siin asus 1937-1941 Eesti peasaatejaam. Muuseumi rajajateks on Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Eesti Ringhäälingute Saatekeskuse AS ja Türi linnavalitsus. Üle kümne aasta Eesti Ringhäälingumuuseumi juhtinud Juhan Sihver kinnitab, et tema pole endine tele- ega raadiomees, vaid muuseumitöötaja: „Kui siia tööle tulla, siis lihtsalt õpib kasutama ka vastavat aparatuuri.“ Giidina võib ta rääkida tele- ja raadio ajaloost ning argipäevast. Esimene võimalus muuseumi näitust külastada oli 1999.aastal. Püsinäitus avati 2001.aastal. Kogu aja on sama mees olnud direktoriks.
„Meie uudised“ Türilt
Ekspositsioon algabki ajalooga, kus kõik olulised näod ja aastaarvud kirjas. Lisaks viisakas kollektsioon ajaloolisi aparaate. Püsinäitus koosneb neljast osast: raadio algusaastat (1926-1944), pikema perioodi ülevaade raadioringhäälingu ajaloost (1944-2006), siis asenduvad raadiod sujuvalt teleritega ja saab tutvuda Eesti Televisiooniga (1955-2005). Kõige interaktiivsem on ETV, Kanal 2 ja TV3 uudistestuudiote originaalesemetest loodud teleuudiste stuudionurgake. Seal toimuvad nii lastele kui täiskasvanutele saate „Meie uudised“ lindistamised. Nimelt pakub muuseum võimalust luua täiesti oma saade, kus moodustatakse päevatoimetus ja valitakse päevatoimetaja, kes juhib meeskonda ja valib uudised. Koostatakse ka saate plaan ning valitakse uudisteankrud.
„Lastele on oluline, et saade oleks nagu päris,“ kinnitas Juhan Sihver. Tänapäeval sõltub tehnika kättesaadavus enamasti rahast, nii võib huvilisel koolipoisil olla kodus telekaamera. Aga stuudiot ei pruugi olla. „Meil tuleb kinni pidada klassikalistest telereeglitest, hoida silmsidet vaatajaga, vältida parasiitsõnu. Kõigepealt anname lühikese ülevaate, kuidas teleuudist valitakse, kuidas uudist teha - ja siis läheb lahti,“ jätab muuseumimees ennast kaamera taha. Tema sõnul tekib koduvideo ja omaloodud uudistesaate erinevus miljööst. Kui istud ikka 2009 aastal „Aktuaalse Kaamera“ stuudiost toodud laua taga, siis oledki juba nagu teletöötaja. Käesoleval aastal on muuseumi stuudios toodetud umbes kümmekond „Meie uudised“ saadet. Isegi sellised lapsed, kes lugeda ei oska, suudavad juhendaja käe all diktorid olla. Klient saab saate DVD-plaadil pärast monteerimist ning muuseum salvestatud materjale ei levita ega kasuta avalikult.
„Minu peamine sõnum on, et noored peavad harjuma mikrofoni ja kaameratega, sest isegi noormees, kes töötab autoremonditöökojas, võib sattuda olukorda, kus vaja telereporterile vastata,“ sõnas Juhan Sihver. Võibolla vanem generatsioon saab hakkama ilma, aga mida aasta edasi, seda rohkem liigub teletöö mööda inimesi ja seda laiemad massid peavad oskama kaamerasse naeratada. Proovis siis Netiemmegi mustade kardinate vahele peeglite ja prožektorite särasse end sobitada. Aga ega see kerge ei ole, asusõna. Peeglisse vaatamisega võib isegi harjuda, aga kaamera kaudu telerisse ülekantud olla on esialgu päris kõhe. Kohe austus tekib nende inimeste suhtes, kes seda igapäevaselt meeldivas vormis teevad.
Kuuldemäng on tore mäng
Sildistamata ukse taga on peidus tõeline helistuudio. Siin viib Juhan Sihver läbi kuuldemängude lindistamist. Suure nupuvälja taga keerab ta mida vaja, uhketesse mikrofonidesse saab aga nii haukuda kui kaagutada kui krõbistada. „Meie reegel on, et ei ole halbu tegijaid. Kõne erilisused ei tohi siin kedagi segada. Alguses oli kuuldemäng mõeldud näituse osana, siis kasvas sellest eraldi programm.“ Eriti meeldiv on, kui õpetaja on lasknud teha ettevalmistusi ja taustahelide tegemiseks on kaasa võetud erinevaid asju, millega efekte luua.
“Mina lustin alati koos lastega ja alati on midagi ka õppida,” ütles Sihver. Ka helistuudios kinnitab ta, et muuseumi roll on pakkuda kogemusi. Näiteks oskasid Tallinna koolilapsed kergemini matkida Solarise keskuse helitausta kui metsahääli.
Helistuudios tunneb Netiemme ennast pisut kindlamana kui kaamera ees. Meelde tuleb, et hääl läheb erutudes liiga kõrgeks ja kiledaks ning enda häält pole lindilt kuigi mugav kuulata. Aga muuseumis saab mängu mängida ka täiskasvanute sünnipäeval, tulemuseks on rõõmus meel, hea tunne saavutusest ning unikaalne helisalvestis. Tegemist ei ole äriettevõttega ja võimalusel tehtaks ka muudatusi salvestisel, kui klient sooviks. Tavaliselt aga on tagasiside napp.
Ajalugu talletab lugusid
Muuseumi väljapanekut uurides saab selgemaks Eesti raadio- ja telelugu. Kindlasti saab süveneda iga aparaadi erisustesse ja meenutada, palju ise mäletad. Telepoolelt rikastatakse enda mälestusi ligi 130 fotoga. Aga pildid saadavad ka raadiolugusid. Netiemme sai teada, et 20. sajandi esimeses pooles oli raadio luksusese ja alates 1927. aastast kuni 60ndate alguseni kehtis raadiomaks. Seda peaks saladuses hoidma, ei tea mis muidu saada võib! Igapäevane autoraadio kuulamine võiks küll maksuvabaks jääda.
Ajaloolisel fotol on aastal 1977 noor reporter Vello Lään tööhoos küsitlemas Tartu Ülikooli peahoone eest legendaarset keelemeest Paul Aristet. Foto „Meelejahutaja“ avalikult lindistuselt näitab kuulsat Vambola Põtra aastast 1977. Saab ka näha, mis joogid olid laual valimisstuudios aastal 1989!
Kenakesed teletähed Moidela Tõnisson, Marite Kallasma naeratavad fotodelt soojalt. Ja täiesti revolutsiooniline „ÖÖ-TV“, tegijateks Vahur Kersna, Reet Linna, Hagi Šein, Reet Oja, Raul Rebane, Maire Aunaste, Urmas Ott.
Viimane telemees muidugi on jätnud kustumatu jälje „Teletutvuse“ uudse formaadi ja nauditavuse tasemega. Ja kogu oma panusega. Hagi Šeini „Prillitoos“ jälle püstitas uue taseme tele ja vaataja suhtluses. Saade muutus pensionäride omavahelise suhtlemise kanaliks. Jagati kogemusi, aidati üksteist. Sellest saatest said alguse ka terviseretked, ratastoolide võidusõit ja palju muud vahvat. Netiemme vaatab fotosid ja nii palju kaugeid pilte taaselustub. Muuseumis saab ka televiisorist moodsamaid saateid vaadata, Kanal 2 ja TV3 näitavad 90ndate põnevamaid eetriminuteid. Suuri tegijaid võrrelda pole vajagi, kõik on staarid.
Türil saab külastada ka Resa nukutuba, läheduses Tagametsa jahilossi ning Saarjõe matkarada. Uuri rohkem infot siin.
Tekst ja fotod: Inkari Lindve