Nii seisab Juhani Püttsepa raamatus: „Lugu väikesest tammepuust, vihast ja varesest“, millele joonistas pildid Jarõna Ilo. Raamat valmis koostöös lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlseniga. Tegu on Eesti esimese raamatuga, mis kirjeldab lastele lähisuhtevägivalda ning annab nõu, kuidas sellest välja tulla. Raamatuid trükiti eesti ja vene keeles kokku 4500 eksemplari ning neid jagatakse lastele tasuta. Raamat räägib valusatest asjadest, millega väikesed lapsed mõnikord oma kodus kokku puutuvad. Koduvägivald puudutab kõiki pereliikmeid ja lapsed vajavad täiskasvanute abi sellega toimetulekul. See raamat aitab vestelda lapsega koduseinte vahel toimuvast vägivallast. Teose juurde kuulub ka metoodiline materjal, kuidas arutleda lapsega-lastega. Raamatu autori Juhani Püttsepa sõnul valmis raamat Norra eeskujul, kus on rohkem seda teemat käsitletud ja kus Anne Daniel-Karlsen on elanud ja töötanud.

Lugu jutustab Tüdrukust, kes kardab oma isa vägivaldsust, kelle käsivarrel on verevalum. Nagu sageli, tunneb laps ennast süüdi vanemate tülides. Kodus hoolitseb ta puukese eest, mida kasvatab oma toas lillepotis ning tema ainus sõber on hall vares, kellega ta ajab juttu läbi aknaklaasi. Õnneks on olemas veel Vanaema, kes oskab appi tulla. 

Anne Daniel-Karlseni sõnul võtavad lapsed sageli enda kanda vanemate tülide tõttu süüd, häbi ja kohusetunnet, püüdes enda tunded alla suruda ja lisaks veel näiteks emale toeks olla. Jäädes ise tähelepanuta. „Lähisuhtevägivallas elavad lapsed kannatavad tihtipeale süütunde, segaduse ja tohutu häbikoorma all. Neil on häbi olukorra pärast, vanemate pärast ja selle pärast, et nad pole suutnud seda kuidagi muuta. Ja kõikide nende tunnete üle lasub musta, kõike lämmatava vaibana hirm,“ seisab raamatu tutvustuses. 

Mõned vägivaldsed isad aga ei saa aru, et nad teevad lapsele liiga, sest nad löövad ju ainult ema. 

„Minu süü! Kõik on jälle minu süü! Nii mõtlevad lapsed sageli. See, et isa lööb, pole kunagi ühegi lapse süü. Mitte kunagi!“, tuletab raamat meelde.

Netiemme küsimusele, et ega raamat lapsi ei hirmuta, vastas Anne, et lapsi, keda see puudutab, peaks teos toetama ning neid, kes kasvanud turvalises keskkonnas, võiks raamat muuta tähelepanelikuks abivajaja suhtes. Jääb üle soovida, et lugu suudab aidata rohkem võimalikult mitut vaikivat, hirmunud last ning tuua nad abistaja juurde. Raamatu eesmärk on kõnetada lapsi, kes on sellises olukorras praegu ning täiskasvanuid, kes on sarnases situatsioonis lapsepõlves olnud. Last, kellel on olnud õnne sündida perre, kus teda ümbritseb armastus, märkamine ja austus, ei ole võimalik millegagi kahjustada. Tema võib aga olla hea märkaja ja kuulaja ning toeks neile, kelle kasvukeskkond olnud teistsugune. Juhani ja Anne koostöös sündinud raamat on ka paljudele suurte Emade sees elavate väikeste Tüdrukute abistamiseks, kes kunagi lapsena on tundnud hirmu ja abitust. 

 „Ema kõnnib toidunõusid laualt kööki kandes hiirvaikselt, nagu baleriin,“ seisab raamatus, sest isa võib igasuguste asjade peale vihastada ja teda ei tohi üldse segada. 

Raamatus on hirmutavaid pilte ning seda on parem vaadata ja lugeda koos täiskasvanuga. Pärast lugemist on vaja loetu üle arutada. 

"Päris palju on tänaseks räägitud vägivallatsejatest ning nende ohvritest, aga väga-väga vähe selle pealtnägijatest. Lapsed ei pea olema ise otsese vägivalla ohvrid,“ täpsustas Anne Daniel-Karlsen. „Tuleb tähele panna, et alati mõjub vägivalla nägemine lapsele. Ta on keerulise olukorras, kogeb kodus valitsevat viha, ta ei ole eemal, on sees. Väga hirmutav on ka vägivallaga kaasneda võiv vaikus. Kõik see on vägivaldsus lapse arengu suhtes," ütles lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.

Tema jutust koorus mõte, et vale oleks mõelda, et kui lapsele ei saa osaks otsene füüsiline vägivald peres, pole tema kannataja. Laps vajab abi. „Nõustaja on selline inimene, kes laste muresid kuulab,“ saab raamatust teada. „Peaksime suutma jõuda lapseni nõnda, et ta meid usaldaks ja julgeks avaneda.“

„Mure ja hirm kasvavad hiilides ja vargsi. Juba ongi nad haaranud terve kodu ja kõik inimesed, kes seal sees. Mitte kellelgi pole pääsu! Alati leidub aga keegi, kes saab väljastpoolt appi tulla.“

Foto: Indrek Lelumees

Raamatut ja juhendit levitab Tähtvere Avatud Naistekeskus

tel 744 8706 Infot oma kodukohas asuva naiste tugikeskuse kohta saate üleriigiliselt naistevastase vägivalla ohvite tugitelefonilt 1492.